1967 .aastal Arumetsa külla puuritud puurkaevust hakati tootma mineraalvett „Häädemeeste“, mis keemiliselt kuulus naatriumk-kloriidvete hulka ja oli keskmise mineraal- ainesisaldusega 3-5 g/l, mõjus soodsalt soolestiku talitusele ja seedimisele ja oli ravi-vahendiks mao alahappesuse korral.
1972 .aastal otsustas Häädemeeste kolhoos endises mõisahoonetes rajada konservitsehhi, kus oleks võimalik villida ka mineraalvett. Projekteerimise lähteülesandes planeeriti võimsuseks toota kuni 50 t mineraalvett „Häädemeeste”. Keskmiseks tööliste arvuks planeeriti 15 inimest. Konservitsehh anti käiku septembri 1975, samal aastal hakati selles villima ka mineraalvett „Häädemeeste“. Kohapeal katsetati ja töötati välja erinevaid mineraalvee ning mahlade ja siirupite segusid. Need jõudsid ka tolleaegsesse Toiduainetööstuse kesklaborisse ja Põllumajandusministeeriumi, kus Häädemeeste konservitsehhi proovitoodang sai hea hinnangu, kuid bürokraatia ja konkurentsi tõttu oli omaalgatus määratud vaibumisele. 1988. aastal konservitsehh likvideeriti.
1984.aastaks oli Arumetsa puurkaev amortiseerunud. geoloogia Instituut andis puurkaevule hinnangu, mille kohaselt puurkaevu manteltorud olid amortiseerunud ja seetõttu vee keemiline koostis ebastabiilne, soovitati rajada uus puurkaev 2 km raadiuses olemasolevast ja vana likvideerida.
1985.aastal puuriti Häädemeeste aleviku servale uus puurkaev, mis toimib siiani. Pärnu Õlletehas hakkas sellest villima mineraalvett „Pärnu”.
Koos Pärnu Õlletehase hääbumisega hääbus ka mineraalvee tootmine.
Aastal 2012 rajati Häädemeestele täiesti uus tehas, kus taastati sama hea mineraalvee tootmine, mis oli aastakümneid varem inimesi värskendanud ja tervitanud.